Huvitavat lugemist ettevõtjale

CH Konsultatsioonid

Viimased postitused

Ettevõtte asutamisest Soomes

Soome turule sisenevate ettevõtjate esimene küsimus on, millise ettevõtte juriidilise vormiga oleks seal mõistlik tegutseda. Eesti ettevõtjate seas on selleks kõige levinum viis Eesti osaühingu registreerimine Soome maksuametis. Teine võimalus on asutada Eesti osaühingu Soome filiaal (sm sivuliike). Seda kasutavad vähesed Eesti ettevõtjad. Kolmas variant on asutada Soome aktsiaselts (sm osakeyhtiö), mis on klassikaline majandustegevuse viis Soome turul. Juriidilisi vorme on Soomes teisigi, kuid kolm eelpool nimetatut on kõige levinumad vormid Eesti ettevõtjate seas.




Soome maksudeklaratsioonide esitamise aeg koputab uksele!

Soomes tegutseval Eesti ettevõttel võib olla kohustus esitada Soome maksuametile maksudeklaratsioon või selgitus oma Soome äritegevuse kohta 4 kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist. Kui majandusaasta lõppes 31.12.2020, tuleb ettevõtte tuludeklaratsioon esitada hiljemalt 30.04.2021.


Erinevad tööaja arvestuse võimalused raamatupidaja vaatenurgast

Töötamine on osa meie kõigi argielust. See ei too ainult leiba lauale, vaid pakub meile võimalusi rakendada ja arendada oma teadmisi, oskusi ja andeid. Ent maailm meie ümber on pidevas muutumises ja muutunud on ka töösuhted- ja vormid nii ajas kui ruumis. Ajalises vaates on endiselt kasutusel fikseeritud töötasuga klassikaline täistööaeg, kuid lisandunud on projektipõhised töösuhted ja tööampsud. Rääkimata kaugtööst, mis on viimase aasta jooksul üle maailma teravalt esile kerkinud. Kõigi nende erinevate töövormide puhul tuleb raamatupidajal tagada seadustele vastav palgaarvestus.





Maksud ja hüvitised Soomes 2021 aastal

Aasta hakkab vahetuma ning õige aeg vaadata üle maksud ja hüvitised Soomes 2021 aastal. CHK klientidest on arvestatav hulk tegutsemas Soome turul ja oluline on olla kursis äri mõjutava infoga.



Kaugtööga seotud kulude maksustamisest

Vastavalt töölepingu seadusele peab töölepingus olema märgitud töö tegemise koht. Töötaja ja tööandja võivad leppida kokku töötaja töökohustuste täitmises ka väljaspool kontorit, sh töötaja elukohas. Selline kokkulepe võib sisalduda töölepingus või olla vormistatud eraldi dokumendina. Kui töötaja täidab oma töökohustusi kodukontoris, võib see tuua kaasa täiendavaid kulusid, näiteks töövahendite soetamisel või suurenenud kommunaalkulud. Kuna töötaja töötasu ei tohiks väheneda kodus töötamise tulemusel tekkinud täiendavate kulutuste tõttu, võivad tööandja ja töötaja kokku leppida lisandunud kulude hüvitamises. Oluline on kulu seos tööandja äritegevusega ning nõuetekohane dokumenteerimine, vastasel juhul võib rakenduda maksukohustus.

Töövahendid nagu kuvar, töölaud, töötool, töökoha valgustus ning muud tööga otseselt seotud kontoritarbed on vajalikud igapäevaste tööülesannete täitmiseks. Töötaja varustamine töövahenditega on tööandja kohustus ning üldjuhul ei tekita sellised kulutused maksukohustust. Töötaja kaugtöö korraldamisel on tööandjal mitu võimalust:

·         transportida tööülesannete täitmise ajaks töötaja olemasolevad töövahendid töötaja kodukontorisse;

·         soetada tööülesannete täitmise ajaks töötajale uued töövahendid;

·         hüvitada töötajale töövahendite kulu, kui kokkuleppel tööandjaga ostab töötaja vajalikud töövahendid ise;

·         hüvitada töötajale töövahendite kulu, kui töötaja kasutab tööülesannete täimiseks isiklikke töövahendeid (aluseks on töövahendi turuhind).

Uute töövahendite soetamine võib olla asjakohane juhul kui vastavalt kokkuleppele kasutab töötaja nii ettevõtte kontorit kui ka kodukontorit. Kuid oluline on meeles pidada, et töövahend ei saa olla täies ulatuses ettevõtlusega seotud juhul kui seda kasutatakse ka eratarbeks. Sellisel juhul tuleb leida ettevõtlusega seotuse/mitteseotuse proportsioon ning maksuvabalt saab hüvitada vaid ettevõtlusega seotud osa. Proportsiooni aluseks tuleb võtta tegelikku kasutust. Proportsiooni leidmise metoodika tuleb vormistada kirjalikult ning koos kuludokumentidega raamatupidamises säilitada. Kui proportsiooni leidmine on keeruline, on aktsepteeritav kasutada proportsiooniks 50/50 (50% on ettevõtluseks ja 50% on isiklik kasutus). Samas tuleb meeles pidada, et 50/50 proportsiooni ei saa kasutada olukorras, kui see on ebaloogiline.

Sisustuselementide soetamisel või hüvitamisel, näiteks pehme mööbel, kardinad, tapeedid, tekstiil jms., tuleb leida proportsioon, kui neil on esteetiline väärtus ka ülejäänud kodu jaoks. Näiteks kui töökohana kasutatakse ühte nurka elutoast ning soovitakse osta näiteks kardinad või vaiba, on sellised kulutused maksuvabad vaid ettevõtlusega seotud osa piires.

Pikaajalise kaugtöö puhul on lubatud hüvitada töötajale tööga seotud kommunaalkulud nagu elekter, vesi, küte, sideteenusted. Proportsiooni leidmiseks on sobilik kasutada pindala suhet või ajalist määratlust (kui suures ulatuses toimub ettevõtlusega tegelemine ja kuivõrd isiklik) juhul kui pindala suhe ei ole rakendatav. Pindala suhet võib kasutada juhul kui töökohaks on konkreetne ruum või osa korterist või majast. Ettevõtlusega seotud kulutuste eristamiseks töötaja isiklikest kulutustest peavad tööandja ja töötaja sõlmima kahepoolse kirjaliku kokkuleppe. Kirjaliku kokkuleppes tuleb märkida, millised kulud ja millises summas hüvitatakse. Kokkuleppe aluseks saavad olla vastavad arvutused, millega määratakse kindlaks ettevõtlusega seotud kulude proportsioon kogu kulutustes.

Proportsiooni leidmist peab ettevõte vajadusel suutma maksuhaldurile põhjendada. Kui tööandja kannab kogukulu, siis eratarbimise osa tuleb maksustada erisoodustusena. Erisoodustus on oma olemuselt töötaja tulu ning tööandja deklareerib ja tasub erisoodustuselt tulu- ja sotsiaalmaksu. Kui töösuhte lõppemisel jäävad varaobjektid töötajale, deklareeritakse erisodustusena nende varaobjektide turuhind.

Kommunaalkulude arvel toodud kulud liikide kaupa üle vaadata ja hinnata, mis kulud ja millises ulatuses on seotud töö tegemisega. Korteriühistu remondilaenu summat ei ole võimalik töötajale maksuvabalt hüvitada. Internetikulusid on võimalik maksuvabalt hüvitada ainult tööks kasutamise osas. Kui aga töö spetsiifika eeldab, et tööandja vajadustest lähtuvalt peab töötaja tegema lisakulu (näiteks enam levinud koduse interneti paketi asemel on vajalik kasutada kiiremaid ja suuremaid andmemahte võimaldavat kallimat paketti) ei ole paketi täismaksumuse hüvitamine töötajale käsitletav erisoodustusena. Lisaks, kui kodukontoris töötav isik kasutab töökohana teatud tuba korterist või majast, saab töötaja tööandjale tuba turutingimustel välja rentida. Tööandjal tekib rendi maksmisel tulumaksu kinnipidamise kohustus. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kui kokkulepitud rendihind on erinev turuhinnast, on vahe maksustatav erisoodustusena.

Maksukohustus ei saa tekkida ainsal põhjusel, et kulutus tundub olevat liiga kallis või luksuslik. Oluline on, et kulu seos ettevõtlusega on põhjendatud. Iga tööandja on pädev ise otsustama, kuidas oma tööd korraldada ja milliseid kulutusi teha. Maksustamisele kuuluvad need kulud, mis ei ole seonduvad tööandja äritegevusega.

Näiteks tööandja soetab töötajale keskmisest kallima ergonoomilise töötooli. Kuna töötool on tööülesannete täitmiseks vajalik töövahend, on tegemist ettevõtlusega seotud kuluga vaatamata keskmisest kõrgemale hinnale. Kui aga töösuhte lõppemisel kingib tööandja töötooli töötajale, tekib tööandjal töötooli turuhinnalt tulu- ja sotsiaalmaksu kohustus, va juhul kui töötaja hüvitab töövahendi maksumuse.

Hüvitatavad kulud peavad olema põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud. Käibemaksukohustuslasest tööandja peab lisaks arvestama, et sisendkäibemaksu saab ettevõtlusega seotud kuludelt tagasi küsida siis, kui kuludokument on vormistatud tööandja nimele. Kui töötaja teeb kulutused ise ning tööandja hüvitab töötajale tekkinud kulud, ei saa kuludokumentidel olevat käibemaksu tagasi küsida. Kui tehtud kulutus on käsitletav erisoodustusena, puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerimine toimub käibemaksuga summalt.

Näiteks käibemaksukohustuslasest tööandja on soetanud töötaja kodukontorisse töövahendi kogumaksumusega 120 eurot, mida töötaja kasutab osaliselt eratarbeks. Ettevõtlusega seotuse/mitteseotuse proportsiooniks määrati 50/50. Algdokument vastab käibemaksu- ja raamatupidamise seaduse nõuetele.

Töövahendi maksumus ilma käibemaksuta moodustab 100 eurot. Tööandja saab sisendkäibemaksu maha arvata vaid ettevõtlusega seonduvalt osalt ehk summas 10 eurot. Erisoodustus deklareeritakse summas 60 eurot, sellelt arvestatud tulumaksukohustus moodustab 15 eurot ning sotsiaalmaksukohustus 24,75 eurot.

Hea ettevõtja! 2020 aasta on toonud töötamise võimalustes muutusi kiiremini kui oskasime arvata ning tundub, et töötamisega seotud muutused on tulnud, et jääda. Muutused tuleb korrektselt vormistada ning raamatupidamises kajastada. Väärt nõu saamiseks pöördu julgesti CHK heade spetsialistide poole!

//proportsioon - pindala suhe

//proportsioon - ajaline määratlus

//perioodiliste kulude hüvitamise kokkulepe



Muutused tuluregistris 2021 aastal

Soomes muutus 2019.a algusest peamiselt töötajatele tehtud väljamaksete deklareerimine kui kasutusele võeti tuluregister. Tuluregister on Soome riiklik elektrooniline andmebaas.

Tööandjad jt väljamaksete tegijad esitavad tuluregistrisse andmeid kahe erineva deklaratsiooniga. Väljamaksete deklaratsioon esitatakse eraldi iga isiku ja iga maksepäeva kohta. Tööandja erideklaratsioon esitatakse kord kuus.

Väljamaksete deklaratsioon tuleb edastada viie kalendripäeva jooksul alates maksepäevast. Maksepäeva all mõeldakse palgapäeva ehk päeva, millal väljamakse oli saaja jaoks kasutatav.

Tööandja erideklaratsioon esitatakse maksmisele järgneva kalendrikuu 5. päeval. Tööandja erideklaratsiooniga deklareeritakse tööandja haiguskindlustusmaksu kogusumma ja sellest tehtud võimalikud mahaarvamised. Soome Maksuameti tööandjaregistrisse registreeritud tööandja peab lisaks esitama andmed "Palgamakseid ei ole" juhul, kui vastavas kuus ei ole väljamakseid tehtud. Ajutine tööandja peab tuluregistrile esitama tööandja erideklaratsiooni ainult nende kuude kohta, mil väljamakseid on tehtud.

Muutused 2021 aastast

2019.a ja 2020.a loeti üleminekuperioodiks ja üldjuhul seadusest tulenevat deklaratsioonide hilisema esitamise sunniraha ei kohaldatud. Juhul kui deklareerimiskohustuse rikkumine on ilmne, siis saab määrata ka üleminekuperioodil vastavat sunniraha.

Alates 2021.a hakkab Soome maksuamet määrama sunniraha deklaratsioonide hilisema esitamise eest. Sunniraha määratakse tuluregistrisse deklareeritud andmete põhjal.

Tuluregistri hilinenud deklaratsiooni esitamise sunniraha moodustub päeva- ja protsenditasust järgmiselt:

-       Maksu moodustumine hilinemisel 1 - 45 päeva, 3€ päev ja maksimaalselt 135€

-       Üle 45 päeva lisandub 135€ veel 1% deklareeritud maksustatavast kõrgeimast tululiigist

Sunniraha kõrgeim määr on 15 135 € kalendrikuu kohta.




KATSO tähtaeg pikeneb

Kõigest nädala eest jagasime oma kogemusi ja teadmisi Soome avaliku halduse e-teenuste kasutamise muutusest – KATSO lõpp ja Authenticatori start.



Tuvastamisteenus Authenticatori toob muutuse

Maailm on pidevas muutumises ning muutumas on 2020 aasta lõpuga ka Soomes kasutusel olnud KATSO teenus, mis asendatakse kohalikele Suomi.fi e-identifitseerimise ja Suomi.fi e-volitustega. Välisettevõtete esindamise õigust omavad isikud peavad senise asendama Soome Authenticatori rakendusega. Vana ja uus võimalus võimaldab kasutada Soome avaliku halduse e-teenuseid.

2021. aasta jaanuarist ei ole identifitseerimiseks enam võimalik kasutada KATSO ID-d isiku tuvastamiseks. Väljastatud info kohaselt KATSO varasemalt antud volitusi uuele teenusele ei edasta. Need tuleb uues keskkonnas uuesti luua.



Maksustamine Leedus

Varasemas postituses tutvustasime erinevaid ettevõtlusvorme. Nüüd heidame pilgu maksusüsteemile. Ettevõtjal on oluline hinnata tekkivat halduskoormust, võimalikke eeliseid, käibe- ja tulumaksu kohustust ning muid tekkivaid kohustusi.

Näiteks filiaali asutamisel peab nii filiaal kui ka filiaali asutav ettevõte registreerima ennast Leedus maksumaksjaks. Asutatud ettevõte kantakse automaatselt Leedu maksumaksjate registrisse ning kohustus registreerida ennast käibemaksukohustuslaseks tekib, kui maksustatav käive viimase 12 kuu jooksul ületab 45 000 eurot või kui ettevõtja on eelmisel kalendriaastal soetanud või kavatseb jooksval kalendriaastal soetada kaupu teistest liikmesriikidest rohkem kui 14 000 euro eest.



Erinevad ettevõtlusvormid ja ettevõtte asutamine Leedus

CHK on rahvusvaheline raamatupidamisteenust, finantsnõustamist ning äri-ja maksukonsultatsioone pakkuv ettevõte. CHK spetsialistid aitavad klientidel tegevust Eestis, Soomes ja Leedus sujuvalt ja probleemivabalt korraldada. Täna tutvustame erinevaid ettevõtlusvorme ja asutamise võimalusi Leedus.

Välisettevõtted, kes on otsustanud alustada ettevõtlusega Leedus, peavad alustuseks tegema valiku juriidilise vormi osas. Seetõttu on oluline kohe alguses hinnata peamisi kohaldatavaid õiguslikke ja maksuaspekte. Lähtudes äriplaanist sh finantsilisest võimekusest saab valida erinevate juriidiliste vormide vahel: Individuali įmonė (IĮ), Mažoji bendrija (MB), Uždaroji akcinė bendrovė (UAB), Akcinė bendrovė (AB). Lisaks võib tegutseda muu juriidilise isiku kaudu, mis ei taotle kasumit - Viešąją įmonę (VŠĮ).



Ärianalüütika kaasaegses ettevõttes

Tänapäeval on andmete roll ettevõttes elulise tähtsusega ning me tekitame neid rohkem kui eales varem. Paraku ei too suurtes hulkades andmete ladustamine ettevõttele märkimisväärset kasu, kui ei ole olemas kompetentsi selle mõistmiseks ning töötlemiseks. Äriintelligents on valdkond, mis tegelebki selle väljakutsega.



Küberturvalisusest lihtsalt ja selgelt

Viis sajandit tagasi tehti raamatupidamist paberi ja pliiatsiga. Pea- või päevaraamatut ennast hoiti kabinetis, seifis või lauasahtlis. Ettevõtte omanikule oli oluline, et see ära ei kaoks, keegi seda ei varastaks või see näiteks tulekahjus ei häviks. Oli ju tegemist väärtusliku dokumendiga, mis võimaldas teha targemaid juhtimisotsuseid. Kaasaja raamatupidamine ei erine meetodilt kuigi palju, kuid keskkond on muutunud. Paberi asemel on kõvaketas või „pilv“ ja pliiatsi asemel klaviatuur. Digiajastu algusest saati on reeglid justkui pahupidi pööratud. Enam ei pea muretsema andmete füüsilise kaotsimineku vaid nende säilimise, privaatsuse ja turvalisuse pärast. CHK on siia valdkonda palju panustanud ning teenusepakkujate abil oma riske maandanud.

Seda kõike selleks, et meie pooltuhat klienti ei peaks mõistatama, mis on „pilv“, kus maailma otsas nende andmed hetkel on, ning ega keegi neilt lunavararünnaku abil raha välja pressida ei kavatse. Räägimegi lähemalt küberturvalisusest ning sellest, millised lahendused CHK-s kasutusel on. Oleme palunud teemat avada Eesti juhtival küberturvalisuse eksperdil, Ats Onemaril Security Software’ist. Kommentaare jagavad ka Heikko Kallaste Teliast ja Dmitri Volhonski Excellentist.

Jaanus Karlson
CHK raamatupidaja ja IT-spetsialist



Kuidas Soomes ärikasumit maksustatakse?

Püsiva tegevuskohaga Eesti äriühingud maksavad sarnaselt Soome ettevõtetega Soomes teenitud kasumi pealt ettevõtte tulumaksu. Soomes on ettevõtte tulumaksumäär 20%. Ettevõtte tulumaksu tasutakse avansiliste maksetena.

Christer Haimi
CHK juhataja



Millised muudatused seadustes ettevõtja elu 2018. aastal mõjutama hakkavad?

2018. aasta toob kaasa mitmeid maksumuudatusi. Väheneb üksikisiku tulumaksumäär, kaovad mitmed erisoodustused ning muutub ettevõtte tööauto maksustamise kord. Lisaks on toimunud või toimumas rida teisi muudatusi ja ettevõtet juhtides tuleb sul nendega kursis olla. CHK tuleb siinkohal appi. Kirjutasin lahti olulisemad teemad, mis järgmisel aastal muutusi kaasa toovad.

Ene Ehrlich
CHK Tartu büroo juhataja